Tahaksime juhtida teie tähelepanu 15. juunil Riigikogus vastuvõetud bullshit-seadusele, mis keelab “paljude inimeste” kogunemise ning ähvardab sellist-sorti kogunemist korraldnud isikuid 5 aastase vanglakaristusega.

Selleks, kallis sõber, et me ka järgmine kuu, kvartal või aasta võimisiganes nt. Haigla rulapargis koguneda saaks, kartmata, et Erki Lastik, Jan Tomson, Kris Luigend, Ats Luik võikesiganes 5ks aastaks vangi ei läheks palun läbilugeda allolev tekst ning võtta kasutusele meetmed ning levitada sõna…

(Tuletame järjekordselt meelde, et poliitika pole mingi kauge asi Toompeal istuvate pintsakus meeste jaoks, mis meid ei puuduta, vaid ilmselgelt räägime me oma õigusest reaalselt eksisteerida, praktiseerida OMA DEMOKRAATLIKE ÕIGUSI  ning tegelda asjadega, mis MEILE TÄHTSAD ON.

POWER TO THE PEOPLE !

Riigikogus esindatud parteid on omavahelise kakluse jooksul kahe silma vahele jätnud asjaolu, et seadused pole mitte ainult poliitilise kapitali kogumise vahend ning omavahelise võimuvõitluse instrument vaid miski, millest lähtuvalt inimesed, kodanikud, nende valijad, oma elu korraldavad. 15. juunil võttis Riigikogu vastu muuhulgas seadusmuudatuse, mis seaduskuulekal inimesel teeb sisuliselt võimatuks avalikku kogunemist korraldada ilma mingi normi vastu eksimata. Kogunemisvabaduse piiramine õõnestab tugevalt demokraatiat. Praegu on lootus, et härra president Toomas Hendrik Ilves näeb selle sätte ohtu demokraatiale ning põhiseadusele ning jätab seaduse välja kuulutamata. Saada ka sina allolev kiri presidendile, kas kasutades vormi www.president.ee/et/postkast või meiliaadressi vpinfo@vpk.ee

——–

Lugupeetud härra president

Soovin juhtida Teie tähelepanu Riigikogus 15. 06. 2009 kolmandal lugemisel vastu võetud Karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadusele. Minu hinnangul riivab see ebaproportsionaalselt kodanike põhiõigusi ja -vabadusi ning ei pruugi olla kooskõlas Eesti põhiseadusega.

Antud seadus muudab Karistusseadustikku järgmiselt:

KarS„§ 238. Massilise korratuse organiseerimine või ettevalmistamine ja üleskutse selle toimepanemisele
(1) Palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimise või ettevalmistamise või sellises korratuses osalemisele üleskutsumise eest, millega võib kaasneda rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, – karistatakse kolme- kuni kaheksaaastase vangistusega.“

Niisugune norm on oma olemuselt spekuleeriv ja ebaselge. “Palju inimesi” ja “massiline” ei ole defineeritavad (nagu kinnitas ka seaduse parlamentaarsel arutelul härra justiitsminister Rein Lang: ”Ühe koha jaoks on palju, teise koha jaoks vähe ja iga kord tuleb seda konkreetselt hinnata. Esimene hindaja on siin kindlasti prokuratuur /…/”).

Seaduse järgi tohib ilmselt üles kutsuda vähe inimesi hõlmavale korratusele, millele võib järgneda rüüstamist. Üleskutsumine midagi tegema, millele “võib” midagi järgneda aga võib ka mitte järgneda ei ole üheselt mõistetav ja ei saa vabas ühiskonnas olla keelatud, lisaks kes tahab rüüstada, rüüstab ikka. Pole selge, kuidas ette kindlaks teha, kas järgnemise tõenäosus on 2% või 10% või 50% jne. Kas võimalik järgnemine määratakse politseiprefekti sisetunde alusel või peaministri sisetunde alusel? Lenin käskis kohtutel määrata “rahvavaenulikkust” proletaarse sisetunde alusel. Me teame, mis sellest sai. Pealegi viitab seaduse sõnastus asjaolule, et eksisteerib korratus, millega ei kaasne rüüstamist, purustamist või muud sellist tegevust. Ilmselt ei lähtu seaduse sõnastus ei Eesti tava- ega õiguskeelest ning võimaldab korratust defineerida lähtuvalt otsustaja meelevallast.

Reaalses elus ei ole võimalik alati ratsionaalselt ette näha, millised sammud viivad “rahutusteni”, mida defineerida “üles kutsumiseks”, tõestada saab seda ainult pärast toimumist. Seaduses sõnastatud norm võimaldab suvalise koosoleku korraldamist defineerida “rahutuste korraldamisena”, kui näiteks rahumeelsele koosolekule segasid vahele korraldajatest sõltumatud vägivaldselt käituvad isikud. Niisugune norm nõrgestab seadusandlust riigi toimise tagajana ning muudab õiguse liigselt sõltuvaks konkreetsetest ametiisikutest.

Üleskutsed, millele ei järgne “korratust”, ei saa olla vabas ühiskonnas karistatavad. Kui niisugused üleskutsed keelata, ei saa selliste ideede pooldajatele vastu vaielda ja neid välja naerda.

Seaduse kehtestamise korral ei ole seaduskuulekal inimesel võimalik otsustada, millist kogunemist on lubatud teha ning missugusi sündmusi ta on kohustatud ette nägema, norm külmutab seaduskuulekate inimeste igasuguse tahte koguneda ja muudab farsiks nii Põhiseaduse § 45 (sõnavabadus) kui § 47 (kogunemisvabadus), kahjustades niimoodi ulatuslikult Eesti ühiskonna demokraatlikku toimimist ja rahvusvahelist mainet:

PS § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.

PS § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

Mõistan, et eelnõu ettevalmistajaid on ajendanud sisemise õiglustunde häiritus aprillirahutustesse puutuvate kohtulike menetluste tagajärjel, kuid leian, et praegusel kujul ei aitaks seadus selliseid sündmusi tulevikus ära hoida, küll aga kahandaks see inimeste julgust esineda avalikel kogunemistel eriarvamustega. Paradoksaalsel viisil võib see hoopis kaasa aidata äärmuslike meeleolude süvenemisele osa Eesti elanike seas, kuna tsiviliseeritud dialoog erinevate seisukohtade vahel on pärsitud.

Kuivõrd seesugune norm ei ole kohane demokraatlikule ühiskonnale, piirab ebaproportsionaalselt inimõigusi ja on vastuolus põhiseaduses sätestatuga, palun Teil kui presidendil Karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadust niisugusel kujul mitte välja kuulutada.

8mai.wordpress.com

postitas: risto | 29. juuni 2009 | Teema: Sotsiaalne |